Raamatut tutvustav tsitaat

                                  Kuhu ja kuidas liikuda?

 

Jumala rahvas – rahvas, kes esindab Jumala Riiki,                               kandes Jumala väge – peab muutma asju ja olukordi!

 

            Kus?     Siin!  Maa peal! – asju ja olukordi!

            Kuidas?

 

                 „Hea võidab ära kurja.” – mitte vastupidi!   Halb ei võida ära head!

               „Valgus ajab välja pimeduse.”

 

             Meie oleme valguse lapsed!  Meie kanname valgust!

 

        Kuhu?    Pimedatesse paikadesse!   Ja valgus, mida sa kannad – mida sa viid pimedusse – see on  Jumala Au!  Jumala Au – sinus!

 

   Me kõik oleme Jumala  „auhiilguse astjad”.

 

       Me ei ole mitte religioossed inimesed, vaid meil on ülesanded, meil on strateegiad... . Me oleme Jumala käsi maa peal! Ja Isand ootab, et me teeksime siin midagi – Tema jaoks. Me peame viima valgust pimedatesse paikadesse!

 

                         Me peame olema  „maailma valgus”.

 

       Pea aga meeles - me ei saa mõjutada kedagi, kes on kaugel, kui me esmalt ei mõjuta seda paika, kus meie asume.

       Paraku näeme aga vastupidist. Karismaatilisemad kristlased arvavad... – kui nad üldse midagi arvavad, et nad on kutsutud  valgust viima  võimalikult kaugetesse, eksootilistesse ja kõrge elatustasemega maadesse. Ise nad põhjendavad seda  misjonikäsuga, mis tõesti ütleb:

                                   „Minge kõike maailma!”

 

       Nad ei ole mõistnud, et Piibli  „kogu maailm” piirdus ainult nende regiooniga, nende kultuuriruumiga. Nad pidid olema „valguseks” nende inimeste maailma kõigile eluvaldkondadele, kelle keskel nad elasid. Meie kristlaste lähimad punktid, kuhu nad valgust tahavad viia, on Ameerika!  Ma ei ole ühegi kristlase suust kuulnud, et ta oleks kutsutud Lätimaale..., Eestist rääkimata.  Piibel räägib aga hoopis vastupidist: valgus saab välja minna ainult sealt, kus see juba olemas on!

 

       See tähendab:    

·         Valgus peab saama nähtavaks kõigepealt siin kohapeal – Eestis.

·         Ja siis tullakse seda siit viima, mitte vastupidi. Valguse allikas seisab paigal, mitte ei jookse ringi!

 

 Valguse olemasolu üle otsustab „pimedus"   mitte  „valgus” ise!

 

       Me ei saa mõjutada kedagi, kes on kaugel, kui me esmalt ei mõjuta seda paika, kus me asume.  Kuidas me mõjutame?

       Nelipühi päevil, kui inimesed said täis Püha Vaimu, siis said nad ka VÄE.   „Oh, kui mul oleks see vägi, küll ma siis...!”  Aga väge ei ole.  Miks?

       Kõigepelt pane tähele: nad said  VÄE  peale seda, kui Püha Vaim nende peale tuli.

       Siit järeldus:  me peaksime olema huvitatud

                 rohkem  Tema ligiolust kui Tema väest!

       Meie aga igatseme väge..., et minna ja muuta see maailm!  Et teha tunnustähti!

Me ei anna aga endale aru, et maailma ei muuda ei vägi ega tunnustähed. Nendega maailma ei üllata!

       Aga millega siis?   Eeskujuga!  Iskliku eeskujuga!

 

                  Kui templis on ELU, siis see paistab välja!

 

       Jumala ELU  sinus – see on see majakas, mille peale maailm suunab oma silmad.

           

  •   Nad näevad seda.
  •   Nad tahavad seda.
  •   Nad tulevad selle peale!
  •      Ja nad saavad seda.
  •       Ja nad jäävad sinna – VALGUSESSE!

·         See on valgus neis, mis ei kustu.

·         See on valgus, mis levib.

·         See on valgus, mida tullakse siia saama.     

See valgus aga peab olema tõeline.

 

Kas siis kunstvalgust ka võib olla?

       Võib küll!  Ja põhiliselt see ongi kunstvalgus – esialgu veel.

       On  „...jumalateenimise nägu...”  ja  „...tobedad jutlused...”.

       “Nende kaudu ei ole võimalik Jumalale pihta saada,” ütleb Piibel.  Piibel lisab veel juurde, et Jumal on sihilikult asjad nii seadnud, et sellise  vaimuliku atribuutikaga ei oleks võimalik Jumalani jõuda.